Elevandiuputus

Ilmselt muudab eelseisev Eestisse kolimine mind närviliseks. Mis omakorda tähendab, et minu käed vajavad pidevalt mingit tegevust. Mis omakorda tähendab, et kui lapsed on öhtul magama jäänud, istun mina teleka ees ja nikerdan midagi ja seda mitte ainult öhtul. Mis siis tähenda, et väikeste elevantide arv on nüüdseks 14 peale kasvanud. Ja siin nad siis on, seatud poseerima minu poja poolt:

Peale selle olen ma teinud ka ühe hiire:
Minu armsad lapsukesed teatasid mulle, et papa-hiir vajab endale seltdsiks ka beebi-hiiri. Loodetavast saan ma mingil ajal varsti ka selle tellimusega hakkama :)
Aga minu keeruline iseloom ei luba mul ainult heegeldamisega piirduda. See tähendab, et mul tuleb kindlasti ka midagi kududa. Alustuseks proovisin ma piirduda sokkidega. Kuna lihtsate sokkide kudumin eon minu jaoks liiga lihtne, siis sulgesin silmad ja kasutasin oma kujutlusvöimet millegi keerulisema loomiseks. Tulemus on selline:
Nendel sokkide on krae ja samuti tegin bumerang-kanna (mis minu jaoks on siiski veel väljakutse). Aga kahjuks osutus see köik minu jaoks liiga lihtsaks ja sokid olid kahe öhtuga valmis. Vahepeal löpetasin ka oma Haapsalu salli ja suutsin selle enam-vähem vormi saada:
Seega pidin ma alustama uut projekti, mis on natuke suurem kui sokid. Otsustasin viimases Rebbeccas ilmunud sviitri kasuks (oma kallile kaasale seletasin, et see kuulub löngajääkide vähendamise projektide hulka, mis ei ole ka vale ;) ). Selline on see kampsun ajakirjas:
Kuid paraku olen kahe öhtuga juba seljatüki valmis kudunud. Eks näis, kuidas see edasi läheb.

Rõõmsaid lihavõttepühi

Lapsed on söönud kohutavas koguses shokolaadi ja seda rohkem kui ainult kodune lihavõtte jänes tõi (sõbralike naabrite olemasolu on vahel kurnav ja liiga magus :) ). Ja nad ärkasid täna enne kela kuut üles, et kõike head ja paremat juba võimalikult vara hävitama hakata. Aga nad on sellest hoolimata armsad tegelased (või ka selle pärast, et nad ei pea peale üles ärkamist kohe vanemaid äratama hakkama).

Aga nüüd ka uudiseid. Nimelt kolime varsti kogu perega tagasi Eestisse. Ja sel põhjusel püüan oma lõnga tagavara vähendada. Eelkõige püüan lahti saada üksikustest lõngatokkidest, millest enam midagi mõistlikku teha ei saa. Ja siis tuli mul mõte et ma heegeldan lastele lasteaeda lahkumise kingituseks väikesed loomakesed. Ja kuna Anna käib Elevandi rühmas, siis alustasin elevanttide tegemisega. Loomakesi saab olema palju, aga kuna mul on aega kuni mai lõpuni, siis isegi kui ma iga päev ainult ühe looma heegeldan, siis peaks jõudma küll. Sellised loomakesed on mul juba valmis:

Kui segadus ületab vastuvõtuvõime...

... siis ei jää midagi muud üle kui seda alguses ignoreerida (sest lapsed ei maga veel ja ülime segaduse likvideerimisel olen ma nii halvas tujus, et siis on parem lastest ja mehest eemal hoida) ja end millegi muuga tegevuses hoida. Ja kuna just minu lapsed on erilised meisterdamise ja joonistamise fanaatikud, siis on sellist ülimat segadust meil sageli. Loomulikult lapsed koristavad oma võimete piires ka ise, aga 5 ja 4 aastastest ei saa ka liiga palju oodata. Natuke stressi ka veel sinna juurde ja komplekt on täielik. Ja mida ma muu tegevuse all mõtlen? Loomulikult kudumist. JA millega ma siis hakkama olen saanud? 1. Lõpetasin kolmveerandvarrukatega jaki. Hoolimata venitmisest keerab nööbiliistu äär ikka veel. Ja nii nagu asi välja näeb pean ilmselt veel ühe nööbi juurde panema. Aga selline näeb see praegu välja: 2. Selle jaki juurde sobivad hästi kas mustad pikka varrega kindad:

3. ... või siis punased pitsilised sõrmedate kindad. Neid viimaseid olen juba korduvalt kandnud ja kui need pesust välja tulevad, teen ka pildi.

4. Lõpetasin "Abotany" sviitri. Tulemuseks on minikeit, või nagu mu tütreraas ütleb "kampsunkleit". Ma pean nentima, et kuigi ma olen loomult tagasihoidlik, siis see kudum on fantastiliselt ilus ja sobib nagu valatud :) 5. Kuna mul Nancy Busch'i "Folk Knitting in Estonia", siis tuleb ja ka sealt midagi proovida. Võtsin ette "Anu's Christmas Gloves". Selleks pidin õppima vitsa tegemist (OK, see vajab veel natuke harjutamist), aga pika peale võtab asi juba ilmet. Ja tulemus on vaadatav:
6. Peale sellist kogust kindaid ihkab hing ka midagi suuremat teha. Ja kuna mulle jäi näppu ammu ostetud roosa!!!!!! lõng, siis otsustasin endale midagi vesti sarnast teha. Võtsin vardad, lõnga ja mõõdulindi ning hakkasin kuduma. Pean tunnistama, et mul oli ainult pilt silmade ees ja muud midagi. Aga valmis ma selle vesti tegin ja tulemus pole laita:
7. Lisaks sellele olen juba ammu plaaninud kilekottidest vaiba või siis uksemati tegemist. Alustasin ka sellega, aga kuna tegemist on heegeldamisega, siis on tegemise protsess pikaldane. Mitte et see raske oleks, aga kui enamus lõngadest koovad end tänapäeval ise, siis kilekotitdes tehtud lõng ei tee seda kohe mitte. Aga midagi on juba valmis:
8. Olen juba ammu tahtnud teha Haapsalu salli. Aga mitte ei ole sobivat lõnga leidnud. Otsustasin siiski proovida 4-kordse lõngaga. Ja kuna hall pea vajab natuke värve, siis ei tule minu sall mitte valge ega ka mitte must vaid sügavpunane. Mustri võtsin "Pitsilistest koekirjadest" ja koon motiividest. Ja jupike sallist on selline: