Kui segadus ületab vastuvõtuvõime...

... siis ei jää midagi muud üle kui seda alguses ignoreerida (sest lapsed ei maga veel ja ülime segaduse likvideerimisel olen ma nii halvas tujus, et siis on parem lastest ja mehest eemal hoida) ja end millegi muuga tegevuses hoida. Ja kuna just minu lapsed on erilised meisterdamise ja joonistamise fanaatikud, siis on sellist ülimat segadust meil sageli. Loomulikult lapsed koristavad oma võimete piires ka ise, aga 5 ja 4 aastastest ei saa ka liiga palju oodata. Natuke stressi ka veel sinna juurde ja komplekt on täielik. Ja mida ma muu tegevuse all mõtlen? Loomulikult kudumist. JA millega ma siis hakkama olen saanud? 1. Lõpetasin kolmveerandvarrukatega jaki. Hoolimata venitmisest keerab nööbiliistu äär ikka veel. Ja nii nagu asi välja näeb pean ilmselt veel ühe nööbi juurde panema. Aga selline näeb see praegu välja: 2. Selle jaki juurde sobivad hästi kas mustad pikka varrega kindad:

3. ... või siis punased pitsilised sõrmedate kindad. Neid viimaseid olen juba korduvalt kandnud ja kui need pesust välja tulevad, teen ka pildi.

4. Lõpetasin "Abotany" sviitri. Tulemuseks on minikeit, või nagu mu tütreraas ütleb "kampsunkleit". Ma pean nentima, et kuigi ma olen loomult tagasihoidlik, siis see kudum on fantastiliselt ilus ja sobib nagu valatud :) 5. Kuna mul Nancy Busch'i "Folk Knitting in Estonia", siis tuleb ja ka sealt midagi proovida. Võtsin ette "Anu's Christmas Gloves". Selleks pidin õppima vitsa tegemist (OK, see vajab veel natuke harjutamist), aga pika peale võtab asi juba ilmet. Ja tulemus on vaadatav:
6. Peale sellist kogust kindaid ihkab hing ka midagi suuremat teha. Ja kuna mulle jäi näppu ammu ostetud roosa!!!!!! lõng, siis otsustasin endale midagi vesti sarnast teha. Võtsin vardad, lõnga ja mõõdulindi ning hakkasin kuduma. Pean tunnistama, et mul oli ainult pilt silmade ees ja muud midagi. Aga valmis ma selle vesti tegin ja tulemus pole laita:
7. Lisaks sellele olen juba ammu plaaninud kilekottidest vaiba või siis uksemati tegemist. Alustasin ka sellega, aga kuna tegemist on heegeldamisega, siis on tegemise protsess pikaldane. Mitte et see raske oleks, aga kui enamus lõngadest koovad end tänapäeval ise, siis kilekotitdes tehtud lõng ei tee seda kohe mitte. Aga midagi on juba valmis:
8. Olen juba ammu tahtnud teha Haapsalu salli. Aga mitte ei ole sobivat lõnga leidnud. Otsustasin siiski proovida 4-kordse lõngaga. Ja kuna hall pea vajab natuke värve, siis ei tule minu sall mitte valge ega ka mitte must vaid sügavpunane. Mustri võtsin "Pitsilistest koekirjadest" ja koon motiividest. Ja jupike sallist on selline: