Olen alati nautinud Franklin Habiti kirjutisi, aga tema kirjatükk Lion Brand Yarn'i uudislehes sundis mind ka vahelduseks oma mõtteid avalikustama. 

Lapsepõlves neelasin raamatuid meeletutes kogustes. Alustasin rohkem täiskasvanutele mõeldud raamatutest ja keskkooli lõpuks jõudsin lõpuks ka muinasjuttudeni. Seda ilmselt selle pärast, et kõigepealt lugesin läbi kõik kodus leiduvad raamatud ja alles siis avastasin raamatukogu ammendamatud avarused. Ja kui raamat oli nii põnev, et ei saanud seda käest ära panna, siis ohverdasin pigem oma ööune, kui loobusin raamatust. Mäletan kooli ajast ka seda et mul oli alati koolis jutukas kaasas ning nii mõnigi õpetaja lubas mul tunnis peale vajalike ülesannete valmis saamist lugeda (eriti algklassides), sest siis ma ei seganud ju nii palju. Hiljem pakkusid ka õpikud piisavat kirjanduslikku meelelahutust. Enamasti.

Ema on ikka meenutanud seda korda, kui ta korda öösel üles ärkas ja mindi voodist ei leidnud. Õnneks oli korter väike ja ei läinud kaua aega, kuni ta leidis mind WC-st lahinal nutmas ja lugemas "Kasuema" viimaseid lehekülgi. 

Õnneks minu abikaasa ei ole mind nii (viimasel ajal) "ära kaotanud", sest ... tavaliselt koon ma meie magamistoas arvutist mõnd filmi vaadates. Ja ta on juba leppinud sellega, et kui ma ütlen, et tahan selle mustrilõigu/rea/ringi lõpetada, siis tema ainus kommentaar on: "Ära liiga kauaks üles jää."

Kudumine/heegeldamine on ka väga kasulikuks osutunud, kui tema on auto roolis ja mina olen kõrval. Kui ma koon, siis ma ei kommenteeri tema sõidustiili nii palju kui ma seda muidu teeks. Ehk siis teiste sõnadega on mul käekotis lisaks raamatule ja arvutile või tahvelarvutile ka vähemalt üks miskisugune näputöö, mis ei ole veel nii suureks kasvanud, et minu "pisikesse" kotti ära mahtuda. Ja viimasel ajal olen märganud, et lisaks kotis leiduvale kudumisele või heegeldamisele on mul ka olemas autosse mahtuv kudumine ... Õnneks on auto piisavalt suur ;)

Anna kleit

Püüan kirja panna siia need asjad, mida ma olen "lihtsalt kuduma hakanud". Teiste sõnadega asjad, mis on küpsenud minu peas ja mida võiks ehk siis kui mul saab olema aega ja viitsimist asi ka mustriks valmis kirjutada.


Nagu oli asi ka Anna uue kleidiga. Noh täiesti lihtsalt et vardad kätte ja kuduma ma seda ka tegema ei hakanud. Enne ikka proovisin kuidas nuku kleidiga rahule jääb ;) Jäi küll.


Ja kui "proovilapp" kootud sai, Anna heakskiit ka välja teenitud, siis ei miskit muud kui kleiti juba suuremale kuduma.

Mida ma siis tegin?

1. Seeliku osa:

• Lõin nr 4,5 varrastega 66 silma ja kudusin kogu seelikuosa kahe värviga ripskoes.
  


• Kuna ma olen laisk nagu lohemadu ja ei viitsi lahtisi lõngaotsi ära peita, siis ma neid ka võimalusel väldin. Seega seeliku alumises ääres kudusin 3 silmust iga kord kahe lõngaga (ja, iga kord kudusin ka rea esimese silma) ja jätkasin siis ühe lõngaga.
  




• Ja seelikuosa ülemises servas jätsin ikka rea esimese silma kudumata.



• Alt laieneva effekti saavutasin lühendatud ridadega: 16 täis rida, siis edasi-tagasi rida 60, 47, 36, 27, 20, 15, 12, 11 silmust. Ja järgmise värviga samuti.



• Kokku kudusin 12 triipu



• Ah-jaa, alustasin ma roosa triibuga ja kudusin 8 rida täispikkuses ja siis lühendatud read ja lõpetasin 8 täisreaga (roosa). Nii oli minu arvates kenam. Aga maitse üle ei vaielda.



• Ja viimase real kudusin silmused nii kokku, et lõpetasin seelikuosa ülemises servas. Sellega tuli küll 9-s rida keskmisele roosale triibule juurde, aga seda ei jäänud peale seeliku osa kokku õmblemist näha.



• Ja nüüd on ülaääres 16 x 12 = 192 ripskoes rida

2. Pihiku osa:

• Vahetasin jämedamad (4,5 mm) vardad peenemate (3,5 mm) vastu ja korjasin seeliku ülemisest äärest üles 96 silma.



• Pihiku tegin ühevärvilise, ega siis laps ole juudi jõulupuu! Ja just selle roosama värvi, mis ei ole nii silmatorkav kui oranž.



• Kudusin 9 rida ripskoes ja 3 rida parempidises koes ning oligi aeg käe aukusid teha.
  



• Selleks jagasin olemasolevate silmade arvu 2-ga ja keskele (pihiku esiosa) jäi siis 48 silma ja mõlemale poole äärtesse 24 silma (pihiku tagaosa).


• Edasi kudusin 22 silma, 4 silma kokku, 44 silma, 4 silma kokku, 22 silma.


• Kuna minu arvates on lihtsam kõik korraga valmis kududa, siis võtsin veel 2 lõngapalli abiks ja kudusin kõik pihiku tükid korraga valmis.


• Järgnevalt kudusin üle rea kokku veel 2, 2, 1 silma, nii et äärtesse jäi 17 silma ja keskele 34 silma.


• Kudusin veel 14 rida ja oligi paras kõrgus esiosa peaaugu tegemiseks. Selleks siis kudusin keskel kokku 6 silma ja seejärel igal 2. real 3, 2, 1, 1 silma


• Ja siis veel 14 rida ning esiosa oli täiesti õige kõrgusega


• Tagaosas kudusin mõlemal pool 5 või 4 rida enne lõppu (siis pihikuosa parempoolse koe 37-l või 38-l real) kokku 6 silma ja ülejärgmisel real 3 silma ja oli nüd ka tagaosa õige kõrgusega.


• Nüüd kudusin õlaõmblused kokku ja oligi aeg käe- ja kaelaaukudele äärised kududa.


• Käeaukudeks korjasin üles ca 60 silma ja kudusin 3 rida ripskude ning järgmisel (4-l) real kudusin käeaugu mitte liiga lõdvalt ja mitte ka liiga tugevalt kokku.


• Kaelaaugu ääre jaoks korjasin üles ca 66 silma ja jälle 3 rida ripskuda ja 4-l kudusin kokku.

3. Kleidi lõpetamiseks õmbesin kleidi tagaosa kokku kuni ripskoe poole preampoolse koe osani. Kuna tirts on üsna suure peaga, siis tuleb pea läbi mahtumiseks ka ruumi jätta. Kinni õmblemata osa heegeldasin tagurpidi üle, tegin ülesse nööbi jaoks aasa ja õmblesin nööbi kleidile külge. Nii palju õmblemist ühe õhtu jooksul on minu jaoks kangelastegu, aga mul oli silme ees rõõmus tirts, see innustas mind ;)

Ja tulemus:

Mida oleksin teinud nüüd teisiti? Mitte väga palju. Pihiku osa võiks olla veidi laiem (nii max 8 silma võrra kokku, kui seegi liiga palju ei ole). Et seelikuosale veel veidi alla laienemist juurde anda, oleks võinud igal siilul paar lühendatud rida juures olla, aga see on juba maitse küsimus. Seeliku osa võib üldse kas ainult parempidises või pahempidises koes kududa, Sealt tuleb visuaalset avarust juurde.

Natuke mõõte ka:

Seelikuosa pikkus: 50 cm
Pihikuosa laius: 27 cm (ümbermõõt siis 54 cm) ja pikkus 19 cm

Tirts on mul nii 111 cm pikk ja peaks selle kleidiga ka järgmise suve ära käima.

Ahjaa, kuna ma ei tea selle lõnga kaalu ja pikkuse vahekorda, siis
ripskoes 4,5 mm varrastega 10 x 10 cm = 32 rida ja 15,5 silma
parempidises koes 3,5 mm varrastega 10 x 10 cm = 25 rida ja 17 silma

Elevandiuputus

Ilmselt muudab eelseisev Eestisse kolimine mind närviliseks. Mis omakorda tähendab, et minu käed vajavad pidevalt mingit tegevust. Mis omakorda tähendab, et kui lapsed on öhtul magama jäänud, istun mina teleka ees ja nikerdan midagi ja seda mitte ainult öhtul. Mis siis tähenda, et väikeste elevantide arv on nüüdseks 14 peale kasvanud. Ja siin nad siis on, seatud poseerima minu poja poolt:

Peale selle olen ma teinud ka ühe hiire:
Minu armsad lapsukesed teatasid mulle, et papa-hiir vajab endale seltdsiks ka beebi-hiiri. Loodetavast saan ma mingil ajal varsti ka selle tellimusega hakkama :)
Aga minu keeruline iseloom ei luba mul ainult heegeldamisega piirduda. See tähendab, et mul tuleb kindlasti ka midagi kududa. Alustuseks proovisin ma piirduda sokkidega. Kuna lihtsate sokkide kudumin eon minu jaoks liiga lihtne, siis sulgesin silmad ja kasutasin oma kujutlusvöimet millegi keerulisema loomiseks. Tulemus on selline:
Nendel sokkide on krae ja samuti tegin bumerang-kanna (mis minu jaoks on siiski veel väljakutse). Aga kahjuks osutus see köik minu jaoks liiga lihtsaks ja sokid olid kahe öhtuga valmis. Vahepeal löpetasin ka oma Haapsalu salli ja suutsin selle enam-vähem vormi saada:
Seega pidin ma alustama uut projekti, mis on natuke suurem kui sokid. Otsustasin viimases Rebbeccas ilmunud sviitri kasuks (oma kallile kaasale seletasin, et see kuulub löngajääkide vähendamise projektide hulka, mis ei ole ka vale ;) ). Selline on see kampsun ajakirjas:
Kuid paraku olen kahe öhtuga juba seljatüki valmis kudunud. Eks näis, kuidas see edasi läheb.

Rõõmsaid lihavõttepühi

Lapsed on söönud kohutavas koguses shokolaadi ja seda rohkem kui ainult kodune lihavõtte jänes tõi (sõbralike naabrite olemasolu on vahel kurnav ja liiga magus :) ). Ja nad ärkasid täna enne kela kuut üles, et kõike head ja paremat juba võimalikult vara hävitama hakata. Aga nad on sellest hoolimata armsad tegelased (või ka selle pärast, et nad ei pea peale üles ärkamist kohe vanemaid äratama hakkama).

Aga nüüd ka uudiseid. Nimelt kolime varsti kogu perega tagasi Eestisse. Ja sel põhjusel püüan oma lõnga tagavara vähendada. Eelkõige püüan lahti saada üksikustest lõngatokkidest, millest enam midagi mõistlikku teha ei saa. Ja siis tuli mul mõte et ma heegeldan lastele lasteaeda lahkumise kingituseks väikesed loomakesed. Ja kuna Anna käib Elevandi rühmas, siis alustasin elevanttide tegemisega. Loomakesi saab olema palju, aga kuna mul on aega kuni mai lõpuni, siis isegi kui ma iga päev ainult ühe looma heegeldan, siis peaks jõudma küll. Sellised loomakesed on mul juba valmis:

Kui segadus ületab vastuvõtuvõime...

... siis ei jää midagi muud üle kui seda alguses ignoreerida (sest lapsed ei maga veel ja ülime segaduse likvideerimisel olen ma nii halvas tujus, et siis on parem lastest ja mehest eemal hoida) ja end millegi muuga tegevuses hoida. Ja kuna just minu lapsed on erilised meisterdamise ja joonistamise fanaatikud, siis on sellist ülimat segadust meil sageli. Loomulikult lapsed koristavad oma võimete piires ka ise, aga 5 ja 4 aastastest ei saa ka liiga palju oodata. Natuke stressi ka veel sinna juurde ja komplekt on täielik. Ja mida ma muu tegevuse all mõtlen? Loomulikult kudumist. JA millega ma siis hakkama olen saanud? 1. Lõpetasin kolmveerandvarrukatega jaki. Hoolimata venitmisest keerab nööbiliistu äär ikka veel. Ja nii nagu asi välja näeb pean ilmselt veel ühe nööbi juurde panema. Aga selline näeb see praegu välja: 2. Selle jaki juurde sobivad hästi kas mustad pikka varrega kindad:

3. ... või siis punased pitsilised sõrmedate kindad. Neid viimaseid olen juba korduvalt kandnud ja kui need pesust välja tulevad, teen ka pildi.

4. Lõpetasin "Abotany" sviitri. Tulemuseks on minikeit, või nagu mu tütreraas ütleb "kampsunkleit". Ma pean nentima, et kuigi ma olen loomult tagasihoidlik, siis see kudum on fantastiliselt ilus ja sobib nagu valatud :) 5. Kuna mul Nancy Busch'i "Folk Knitting in Estonia", siis tuleb ja ka sealt midagi proovida. Võtsin ette "Anu's Christmas Gloves". Selleks pidin õppima vitsa tegemist (OK, see vajab veel natuke harjutamist), aga pika peale võtab asi juba ilmet. Ja tulemus on vaadatav:
6. Peale sellist kogust kindaid ihkab hing ka midagi suuremat teha. Ja kuna mulle jäi näppu ammu ostetud roosa!!!!!! lõng, siis otsustasin endale midagi vesti sarnast teha. Võtsin vardad, lõnga ja mõõdulindi ning hakkasin kuduma. Pean tunnistama, et mul oli ainult pilt silmade ees ja muud midagi. Aga valmis ma selle vesti tegin ja tulemus pole laita:
7. Lisaks sellele olen juba ammu plaaninud kilekottidest vaiba või siis uksemati tegemist. Alustasin ka sellega, aga kuna tegemist on heegeldamisega, siis on tegemise protsess pikaldane. Mitte et see raske oleks, aga kui enamus lõngadest koovad end tänapäeval ise, siis kilekotitdes tehtud lõng ei tee seda kohe mitte. Aga midagi on juba valmis:
8. Olen juba ammu tahtnud teha Haapsalu salli. Aga mitte ei ole sobivat lõnga leidnud. Otsustasin siiski proovida 4-kordse lõngaga. Ja kuna hall pea vajab natuke värve, siis ei tule minu sall mitte valge ega ka mitte must vaid sügavpunane. Mustri võtsin "Pitsilistest koekirjadest" ja koon motiividest. Ja jupike sallist on selline:

Ma koon ja see on pohjus, miks ma kirjutanud ei ole

Ma olen olnud vaga laisk kirjutaja, aga see-eest vaga usin kuduja\heegeldaja. Mul on olnud kasil mitmeid projekte, mis praeguseks on valmis voi siis alles pooleli. Momendi lemmikprojekt on variatsioon Abotanicity-st Knitty's viimasest talve valjandest. Ja siin see on:

Ma ei joua mitte ara oodata seda hetke kui see juba valmis on.
Eile sain ma oma tytrele peaaegu valmis nokaga mytsi. Puudu on veel ainult moned pisiasjad nagu sadelev syda ja lilled:

ja pooleldi valmis on ka kootud jakk 50-ndate stiilis (voi siis 60-ndate stiilis, kes paremini teab, see voib mind parandada).

Ma olen taiesti kindel, et ma olen vahepeal veel midagi teinud ... Ah-jaa! vahemalt 2 paari sokkidaga olen ma ka yhele poole saanud. Need on naljakad heegeldatud aarega sokkid. Voi oigemini aareks on (sona-sonaline tolge inglise keelest) nii nimetatud vanaema ruudud ja muu on kootud. Idee nendeks sokkideks sain ma internetist sellisest ajakirjast kui Interweave Crochet, Fall 2005 ja mustri nimi on "Granddaughter Socks", autoriks Karen Baumer. Kudusin/heegeldasin selle ilma juhendit lugemata, mis tahendab et tulemus on originaalist veidi erinev. Aga armas!

Ja vahepeal olen ennast veel piinanud susside kudumisopetuse kirjutamisega.See on valmis ja saab eelisest kirjutisest lugeda. Edu!

Algus

Eile teatas minu 5 aastane poeg, et tal läheb susse vaja. Sooje susse. Ja et sussidel peab olema kuusk. Kuna ta armastab sooja ja tal hakkab väga kergesti külm (teatavasti on mehed ikka see õrnem pool), vaatasin üle oma lõngavarud, võtsin välja mõõdulindi ja vihiku ja asusin asja kallale. Oma poja abiga saavutasin sellise tulemuse:




Ja peale natukest improviseerimist, arvutamist ja harutamist sain sellise tulemuse:


Mul ei ole õrna aimugi, millist lõnga ma kasutasin, need olid jäänukid väga ammusest ajast, aga tulemus ei ole laita ning (mis kõige tähtsam) minu pojale meeldivad need sussid väga.

Ja siin on tegemise opetus ning see on ka pdf-na alla laaditav nii eesti keeles kui ka in english:

Lapse kuusega sussid

Kudumisproov:

10 cm x 10 cm= 10 silmust x 16 rida (pärlkude)

Vardad: Nr. Pikad varadad ja nr 5 sokikudumise vardad või lühikesed ringvardad.

Lõng: Nr 5 varrastega paksu löngaga (et sussid vastupidavad ja tugevad jääksid siis parem on vötta löng, mis on möeldud veel jämedamate varraste jaoks kui nr. 5)

Õpetus:

Loo 20 silmust ja koo 10 cm pärlkoes (16 rida). Koo mõlemalt poolt 3 silmust kokku. Edasi koo ripskoes. Peale 5 sentimeetrit ripskude kahanda nii rea alguses kui ka lõpus igal real 1 silmus kuni vardale on jäänud 2 silmust. Koonda ka need silmused. Õmble suss pealt (ripskoes kootu ja koondatud 3 silmust) ja tagant kokku. Tulemus (pildil juba ääre ja kuusega) on selline:

Nüüd loo ülemisesse äärede peenema lõngaga (mina kasutasin Schachmayr nomotta ”Bergamo” 50 gr/140 m), aga ikka vardaid nr. 5 kasutades, 50 silmust, koo 1 ring parempidi, 1 ring pahembidi koega (see aitab äärt õigesti ära pöörata) ja seejärel 3 ringi parempidi. Koo seejärel 4 (vöi muu meelepärane arv) ringi ääremustrit ja lõpeta töö.

Kuusk:

NB! Kogu kuusk on kootud ripskoes.

NB! Minu kuusel on äär silmuseline (st. Rea viimane silmus on kootud pahempidi, aga kahtlemata jääb kuusk ilus ka kui viimane silmus parempidi kududa, st. äär jääb sõlmeline).

Loo rohelise lõngaga 11 silmust, koo 3 rida ning edasi koonda igal järgneval real mölemast äärest 1 silmus (st. Peale 4-nda rea kudumist jääb vardale 9 silmust, peale 5 rea kudumist jääb vardale 7 silmust jne) kuni vardale on jäänud 3 silmust. Nüüd loo ühele poole juurde 3 silmust ja järgmisel real loo teisele poole juurde 3 silmust (kokku 9 silmust), koo 2 rida ja seejärel kahanda jälle igal real mõlemast äärest 1 silmus kuni vardale on jäänud 3 silmust. Seejärel loo kummalegi poole 2 silmust, koo 2 rida ja kahanda seejärel igal real mõlemalst äärest 1 silmus, kuni vardale on jäänud 3 silmust. Koonda viimased silmused ja lõpeta töö.

Ääremuster:

Kuusk: